teisipäev, 7. detsember 2010

Jutt


Olid jõulud. Nagu ikka tegid inimesed oma majades piparkooke. Linnas oli mõnus lõhn. Õues lippasid lapsed koos vanematega, raekotta sai kuulama minna küla ansamblit, kes lõõritasid katuse all. Paljud kritseldasid jõuluvanale jõlusoove. Kuid oli üks tüdruk nimega Hele, kes ei osanud enam midagi tahta. Tema vanemad olid nii rikkad, et ta oli saanud jõludeks neid asju, mida ta oli ihanud. Nüüd oli tal kõik olemas.
Ühel õhtul tuli ema ja küsis, mida ta jõuludeks tahab. Ta ei osanud midagi vastata. Täna õhtul ei saanud ta rahulikku und. Ta oli pikalt üleval. Lõpuks tuli tal mõte. Ta läks vaikselt oma kirjutuslaua juurde ja hakkas vaikselt sirgeldama jõuluvanale kirja. Nüüd võis ta rahulikult magama jääda.
Järgmisel hommikul olid kingid kuuse all. Hele pani kiiresti riidesse ja läks alla. Ema ja isa olid juba üleval ja küsisid, kas ta sai hästi magada. Hele oli elevil ja võttis kõik oma kingid kuuse alt omaette leelotades pani kingad jalga ja läks sületäis kinkidega tänavale. Ta silkas mööda tänavat ja jõudis ühe silla alla. Seal oli palju lapsi, kes olid õnnetud ja mõni oli üllatunud teda nähes. Hele võttis kingid kotist välja ja hakkas jagama riideid, mänuasju, vorste, piparkooke ja palju muudki. Lapsed olid väga õnnelikud. Hele kutsus neid endale külla. Neid ei olnud palju, kõigest viis. Nad oli väga õnnelikud ja isegi ema ja isa. Täna sai Hele ja kõik lapsed rahulikuliult magada mõnusa kaminatule ees.

Sünonüümid

Ma sain selles kaardi mängis 19 20-st.